Osakeste loendur

Osakeste loendur ehk osakeste detektor on seade vabade liikuvate molekulide, aatomite ja elementaarosakeste registreerimiseks (detekteerimiseks, loendamiseks, mõõtmiseks) selle järgi, milliseid optilisi või elektrilisi impulsse nad esile kutsuvad. Esimesed mikroosakestele reageerivad mõõteseadmed olid mõeldud ainult osakeste detekteerimiseks (nende olemasolu kindlakstegemiseks) ja loendamiseks. Loenduriteks (detektoriteks) nimetatakse aga ka nendest edasiarendatud seadmeid, mis on lisaks detekteerimisele võimelised ka registreerima osakest iseloomustavaid suurusi, nagu selle ilmumise aega, kiirust ja energiat.^[1]

Loenduri töö põhineb enamasti teda läbivate mikroosakeste või kiirguste (näiteks kosmilise kiirguse) ioniseerival toimel: piisavalt suure energiaga osake või kiirgus eraldab loenduris sisalduva vaheaine (näiteks gaasi) aatomist elektroni, muutes seega aatomi iooniks. Vabanenud elektron kui negatiivne elektrilaeng liigub loendurile rakendatud elektriväljas positiivsele elektroodile, kutsudes esile registreeritava elektriimpulsi. Elektrivälja loomiseks rakendatakse gaasloenduri elektroodidele olenevalt selle liigist kuni tuhande voldi suurune või isegi kõrgem pinge.

Osakeste loendureid kasutatakse füüsika alusuuringuutes, samuti kiirguskaitse eesmärgil kiirgusdoosi ja kiirgustugevuse mõõtmiseks (vastavalt dosimeetri ja Geigeri loenduri abil).